Võtsin end sügisel käsile ja läksin septembris uuesti autokooli!!!
Esimene tund ei olnudki nii hull kui algselt olin kartnud. Õpetaja tuli minu soovile vastu ning tuletasin roolikäsitlust ja pedaalide tunnetust platsipeal meelde. Olin meeldivalt üllatunud, kui sõitma hakates ma mäletasin peaaegu kõike!
Edasi läksin linnaliiklusesse, tahtsin juba 30km/h sõites kisama pista ja käed rooliküljest lahti võtta ning silmad kinni katta, ullike nagu ma olen ju :D Aga näete, ei teinud ja elus ! Kõige hullem olukord siiani on olnud see, kui pidin kitsal lõigu peaaegu õppeauto parempoolse peegli maha sõitma, sest lihtsalt ei osanud vaadata ning auto tuli ka veel vastu. Seega pole midagi väga hullu juhtnud õnneks
Kui gümnasiumi ajal lube tegin, siis läksin iga väiksema tuututamise ja möödasõidu pärast ähmi täis, sest takistasin neil liiklust oma teo-laadse sõidukiirusega, aga enda rõõmuks olen sellest nüüdseks üle saanud. Väga tihti juhtub praegu õppesõitu tehes olukordi, kus mulle antakse signaali ning mina seevastu tahaks, nagu filmiski, pea aknast välja pista ja vastu karjuda "fck Y, i drive ! " :D
Ja kujutate ette, nüüd üleeile sõidu lõpetades küsis juhendaja, kas ma iseseisvalt ei taha sõitma hakata? Selline küsimus oli minu jaoks mega-mega suur üllatus, sest ma vist ei usu väga palju oma võimetesse. Ennast kiites saan öelda, et jah ma sõidan hästi ja olen ettevaatlik - hiilin igal ristmikul ning kui märki ei näe, siis hiilin kuni esimese ristmikuni, et selgeks teha, kas on paremakäereegel või mitte. AGA iseseisvalt tavalise autoga sõita tundub ikka päris hirmutav praegu, sest missiiis kui just nüüd läheb midagi valesti ning kõrvalistujal ei ole ju pidureid, et mind peatada !?!?!?!?! Pean vist end rohkem usaldama, sest kui autokooli õpetaja pakub selle varjandi ise mulle välja, siis järelikult ma ka olen juba nii tasemel, et ise sõita. Praeguste plaanide kohaselt peaksin järgmine teisipäev nüüd koos tuttavaga sõitma minema, ise ka ei usu, et ta usaldab oma auto minu kätte.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar