teisipäev, 20. jaanuar 2009

Kõike ja samas mitte midagi .

Terekest.!
Kahjuks on mul jälle blogi pidamine soiku jäänud. Asi ei ole selles, et jube kiire oleks koguaeg, pigem jääb kirjutamine tahtmise ja viitsise taha pidama.

Vahepeal ei ole midagi märkimisväärtset juhtunud, va see, et mul oli sünnipäev ning mind veeti Pärnu restorani lõunatama. Ise-enesest oli kohvik/restoran (edaspidi "Paradiis") väga hubane, mõnus, soe kamin kus ingitses tuluke ja supermugavad toolid. Jõudsime "Paradiisi" u kella kolme paiku pärastlõunal. Vanaema ja tädi Tiiu juba ootasid meid seal. Minu jaoks oli see täiesti mõttetu ettevõtmine, kuigi tore oli, et mind nii meeles peeti. Igatahes me passisime, õigemini mina, Jaanus ja Imre, passisime seal kokku 3h, millest 1h sõime igasuguseid delikatesstoite ja 2h kuulasime peal vanemate ja kahe vanemas eas daami "põnevaid" jutte.
Lisaks meile oli samas ruumis veel üks 7-liikmeline seltskond. Seal olid kõik täiskasvanud inimsesed, aga ainult 1 väike u 4-5 aastane plikatirts. Esmapilgul tundus, et tüdruk on täiesti ära hellitatud: karjus üle ruumi ning nõudis ettekandjatelt oma jäätist, mida vanemad talle varem lubanud oli. Kõige toredam oli see, kui me sõime oma praade sõnas tüdruk valjul toonil: " Ma tahan nüüd pissssile!" Mul pidi kartulitükk kurku kinni jääma kui seda kuulsin. Öak.


Täna e-koolist oma hindeid vaadates üllatatasin end täiesti. Praegused hinded on minu kohta super head. Mates küll üks "3", aga selles aines ma kõrgemat hinnet ei saakski, kuid vene keeles on mul lausa kaks "4"!! Mainiksin ära, et eelmistel veeranditel olen vene keele saanud napilt "3" tunnistusele.


Homme pean kahjuks jälle minema oma perearsti visiidile ning laskma uue veenivere analüüsi teha. (Fuhh, mulle üldse ei meeldi kui mind torgitakse igasuguste nõelte ja asjadega. Viimaselt korral sorkis medõde mitu korda ja liigutas seda nõela mul veenis enne kui vere kätte sai. Ma oleksin peaaegu minestanud. Pärast oli 1h paha olla ja ajas iiveldama. Loodan, et seekord asi nii hulluks ei lähe.) Nimelt ootab mind ees järgmise nädala neljapäeval Tartus mandite lõikus. Google'st infot otsides sattusin foorumi kus üks inimene rääkis kuidas varem see protseduur käis. See oli tõsiselt õõvastav. Patsient pidi ise seda kausikest käes hoidma kuhu ära lõigatud mandlid pandi ning ta oli ise samal ajal TEADVUSEL ! Mina sellist asja üle küll ei elaks.

Praeguseks kõik, isal on vaja tööd teha, jälle :-S

reede, 2. jaanuar 2009

Hävituspataljon


Teretere.!
Täna käisin välja ja üritasin lumisel põllul pilte teha. Väljas paistis päike ka põld nägi välja justkui kristallidega kaetud. Kahjuks ei tulnud mul sellest sessioonist midagi välja, kuna kohale ilmus Hävituspataljon ehk siis minu perekoer Jõmm ja naabrikoer Sämmy. Igal pool kus mina hakkasin pilti klõpsama ilmusid nemad kohale ja hävitasid kõik.

Hetkeks kõik. Aega ei ole lihtsalt. :)

Edit: Lisasin ka ühe pildi mille tegin (:

neljapäev, 1. jaanuar 2009

1. jaanuar. 2009

Head uut aastat !

Üks minu uue-aasta lubadustest oli, et hakkan oma blogi natukene aktiivsemalt külastama ja mis kõige tähtsam, sissekandeid kirjutama.
Sügise hakul ol küll mul väike plaan, et nüüd, just nüüd hakkan iga jumala päev sissekandeid kirjutama, aga võta näpust. Lasin end oma klassikaaslastel [enamus nagu Kilingi-Nõmme elanikegi on, on nad ennast-täis ja peavad end kõige paremaiks isiksuteks. Ei mõista kuidas nii suured 'isiksused' suudavad koos elada] oma kavatsusi rikkuda. Ju siis olen kergesti mõjutatav inimene, kes teab (: .

2009'nda aasta vastuvõtt meie väikeses linnas oli seekord hoopis võimsam. Kuigi ise vaikselt kahtlesin, et nüüd tuleb veel nirum etteaste kui möödunud aasta vastuvõtul. Kuid ei! Hoopis vingem ja mis kõige toredam, just meie kodu lähedal lasti päris korralikke ilutulestikke. Kuigi ma kahetsen praegu, et ma ei võtnud seeaasta oma kaamerat kaasa, oleksin saanud vägagi head pildid.
Natukene peale kella ühtteist õhtul kästi mul väikevend üles ajada, kes suures ootusärevuses oli hoopiski sügavasse unne suikunud. Päris palju vaeva nägin, et Imre ärkvele saada. Lõppude-lõpuks tuli ikka ema ja sai ta ühe pisikese lausega ärkvele, kuigi mina olin eelnevalt u. 30min teda äratada üritanud.

Minu uue aasta lubadused:
1.vähemalt kord-kaks sissekannet nädalas oma blogisse
2.teha innukamalt sproti peale opp'i
3.lõpetada põhikool 4-5 ja ühe kolmega
4.Saada omale normaaltüdruku kehakuju suveks
5.saada vähemalt 2,5 kuuks tööle (eelistatud Pärnu)
6.Saada sisse mõnesse Pärnu kooli (natukene ulmeline on see lubadus, aga eks näis :)
7.Saada hakkama koolis kuhu ma edasi peaksin minema.

V-b on mul liiga palju lubadus, kuid vähemalt 1/3 on unistused. Aga kes on keelanud mul unistamast ?