Terekest.!
Kahjuks on mul jälle blogi pidamine soiku jäänud. Asi ei ole selles, et jube kiire oleks koguaeg, pigem jääb kirjutamine tahtmise ja viitsise taha pidama.
Vahepeal ei ole midagi märkimisväärtset juhtunud, va see, et mul oli sünnipäev ning mind veeti Pärnu restorani lõunatama. Ise-enesest oli kohvik/restoran (edaspidi "Paradiis") väga hubane, mõnus, soe kamin kus ingitses tuluke ja supermugavad toolid. Jõudsime "Paradiisi" u kella kolme paiku pärastlõunal. Vanaema ja tädi Tiiu juba ootasid meid seal. Minu jaoks oli see täiesti mõttetu ettevõtmine, kuigi tore oli, et mind nii meeles peeti. Igatahes me passisime, õigemini mina, Jaanus ja Imre, passisime seal kokku 3h, millest 1h sõime igasuguseid delikatesstoite ja 2h kuulasime peal vanemate ja kahe vanemas eas daami "põnevaid" jutte.
Lisaks meile oli samas ruumis veel üks 7-liikmeline seltskond. Seal olid kõik täiskasvanud inimsesed, aga ainult 1 väike u 4-5 aastane plikatirts. Esmapilgul tundus, et tüdruk on täiesti ära hellitatud: karjus üle ruumi ning nõudis ettekandjatelt oma jäätist, mida vanemad talle varem lubanud oli. Kõige toredam oli see, kui me sõime oma praade sõnas tüdruk valjul toonil: " Ma tahan nüüd pissssile!" Mul pidi kartulitükk kurku kinni jääma kui seda kuulsin. Öak.
Täna e-koolist oma hindeid vaadates üllatatasin end täiesti. Praegused hinded on minu kohta super head. Mates küll üks "3", aga selles aines ma kõrgemat hinnet ei saakski, kuid vene keeles on mul lausa kaks "4"!! Mainiksin ära, et eelmistel veeranditel olen vene keele saanud napilt "3" tunnistusele.
Homme pean kahjuks jälle minema oma perearsti visiidile ning laskma uue veenivere analüüsi teha. (Fuhh, mulle üldse ei meeldi kui mind torgitakse igasuguste nõelte ja asjadega. Viimaselt korral sorkis medõde mitu korda ja liigutas seda nõela mul veenis enne kui vere kätte sai. Ma oleksin peaaegu minestanud. Pärast oli 1h paha olla ja ajas iiveldama. Loodan, et seekord asi nii hulluks ei lähe.) Nimelt ootab mind ees järgmise nädala neljapäeval Tartus mandite lõikus. Google'st infot otsides sattusin foorumi kus üks inimene rääkis kuidas varem see protseduur käis. See oli tõsiselt õõvastav. Patsient pidi ise seda kausikest käes hoidma kuhu ära lõigatud mandlid pandi ning ta oli ise samal ajal TEADVUSEL ! Mina sellist asja üle küll ei elaks.
Praeguseks kõik, isal on vaja tööd teha, jälle :-S
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar