reede, 17. oktoober 2014

Alati leidub mõni pisike tõrvatükk meepotis :)

Üks pisike asi, mis ma lihtsalt pean südamelt ära rääkima. Mind hullupööra häirib enda blogi puhul see, et ise tegelen nipet-näpet pildistamisega ning nüüd kui pilte lisan, siis on kõik kusagilt google sügavustest labidaga välja kaevatud.
Nimelt asub minu kullakallike koos oma välgust sõbra ja paari lisasilmaga jätkuvalt K-Nõmmes ja mul pole lihtsalt südant seda sealt ära tuua.
Põhjus on väga lihtne. Nimelt tegeles minu isa fotograafiaga kuniks mu pisivend otsustas põnnieas isa kallile kaamerale näpud taha panna ja oligi kaputt. Kuna kaamerad on piisavalt kallid, siis ei tahtnud isa omale uut ka kohe muretseda, nii see pildistamine tal sinnapaika jäigi kuniks sirgusin mina ning hakkasin pere pisikese Canoni seebikarbiga pildistama. Kui sain 18, siis otsustas isa, et kingib mulle lõpuks korraliku peegelkaamera, sest mulle jäi juba seebikarbist väheks, tundsin et ei saa enam edasi areneda.
Aastaid olin mina oma pisikese ainuvalitseja, aga nüüd olen märganud, et ka isa hakkab vist vaikselt fotograafia juurde tagasi minema. Algul ta muidugi võõrastas, sest ta ei ole väga digitaalset kaamerat näppinud, aga nüüd... mida aeg edasi, seda rohkem ta vist võtab kaamerat metsa kaasa ja ta on vaimustavaid pilte juba saanud. Osad olid üle mitme aasta jälle Metsakalendris. Mitu korda olen ka ema käest kuulnud, kuidas ta kodus kassipoegi üritas jäädvustada ja nautis südamest jälle kaamera taga olemist ning põrandal püherdamist, et saada just see üks ja ainus kaader :D Järelikult ma pean nentima, et minu "ups, kogemata" Nõmme unustatud kaamera on vilja kandnud :D


Alternatiiviks olen üritanud telefoniga pilte teha, aga no ei saaa!!! Muidugi ma pean ju pildistama hakkama just õhtul, kui ei ole enam päevavalgust ning väiksest laualambist jääb ka väheks. Veits masendav minu jaoks, aga ehk tulevik on helgem ning peagi toon oma nunnu endaga ka koju tagasi !

First Imprs - Cookies & Cream sarja tooted

Jätkame uustulnuka Essence testimisega, sest mulle ei mahu ikka veel pähe, et nii odavalt on võimalik osta väidetavalt kvaliteetkosmeetikat! Seega sel korral võtsin ette Cookies & Cream sarja mõned tooted (kätekreem, pärlpuuder, lauvärv) 

Nr01 - One sweet day pärlpuuder (3,79€) -Sellele tootele jäi mu silm peale juba esimesel korral kui avastasin Essence kosmeetika seina. Mul on mingi väga imelik harjumus alati nuusutada, mis lõhnaga puudrid on ning antud puuder lõhnab täpselt samamoodi nagu kätekreem, vahukommide järgi, seega sarja nimi on täiesti õigustatud nii toodete välimuselt kui lõhnalt!
Pärlid ise on jällegi õrnroosakat pärlmutter tooni, peale kandes jääb nägu kergelt sätendama ja sirama. Pildil jäid vist osad pärlid päris punakaspruunid, aga tegelikult on kõik toonid väga mahedad. Ühesõnaga mina jäin hetkel rahule, kuigi pole praegu veel jõudnud seda peol proovile panna, aga praeguse seisuga olen rohkem kui veendunud, et antud toode hakkab mind tulevikus pidudel saatma, sest see näeb nii pisike ja kompaktne välja

Nr02- Macaron C'est Bon ! lauvärv (3,07€) - Poes käe peale katsetades tundus lauvärv väga mõnus ning hästi pealejääv. Kuigi sisimas kahtlesin, otsustasin siiski ära katsetada. Tekstuur on antud tootel selline mõnus pehme ja siidine. Peale kandes jääb värv läbikumavalt pärlmutriselt õrnroosa, millesse on lisatud tsipake sädelust hulka, põhimõtteliselt samasugune nagu pärlpuuder, aga lihtsalt tugevam. Seega arvan, et see ei sobi väga neile, kes armastavat matt-toonis lauvärve. Püsivusest niipalju, et kandsin värvi peale kell 8 hommikul ning vahepeal sai tööl kõvasti rabeletud ja kui kella 16 paiku pilgu peeglisse viskasin, siis oli küll näha, et midagi on peal, aga siiski vajas natuke värskendust, mis oli ka antud päeva arvestades täiesti mõistetav. Kokkuvõttes olen ostuga rahul hindele 4+ :) 



Cookies & Cream kätekreem (1.69€) -Kätekreemi puhul on minu jaoks oluline, et see niisutaks ka piisavalt küüneümbrusnahka, sest töötan riidepoes ning teadagi, et kangas lausa imab käetest kogu niiskuse välja! Kreem ise lõhnab nagu vahukomm, sööks hea meelega terve tuubi lihtsalt ära! Lisaks odavale hinnale, mis ajendas mind seda ostma oli see, et see sisaldab piimaproteiini ning puuviljaekstakt, mis muudavad käed ekstra pehmeks ja siidiseks. Tööl on seda väga mugav kasutada, sest kreemi imendumisvõime on väga hea ja kuna ma eelistan magusaid lõhnu, siis kusagil kergelt 1h kestev lõhn kätel on ka mega!



kolmapäev, 15. oktoober 2014

L'oreal SkinPerfection

Tahtsin kirjutada oma ühest viimase aja parimast leiust.

Mul on suhteliselt tasakaalutu näonahk, kord on kuiv, siis jälle liiga üle niisutatud ning rasune. Ühesõnaga ei ole veel näonaha eest suutnud nii hoolitsema hakata, et säiliks tasakaal.

Olin päris mitu kuud otsinud omale just seda õiget päevakreemi, mida saaks kasutada ka aluskreemina, sest iga kreem mulle ei sobi, kuna kardan tõsiselt psoriaasi väljalöömist näonahale. Aga kuna elan oma elupeal, siis on ka iga sent arvel ja kalleid Eucerini kreeme lihtsalt ei jaksa osta.

Lõpuks nägin Loreal Paris SkinPerfection päevakreemi (8-12€) reklaami ja hakkasin infot otsima. Etiketil lubati maad ja taevad kokku, et vähendab poore, muudab näonaha siidiselt siledaks jne-jne. Nagu tavaliselt ma ei usu igasugust roosamanna juttu, siis ka seekord, kuniks jäi mul näppu pisike tester. Testrist jagus oma kolmeks päevaks ning päevale seda olin ma rohkem kui müüdud sellele tootele!
Kõik, mida lubatakse vastab tõele! Peale näo kreemitamist nägu tõesti tundus siledam ja pehmem ning peale nädalast kasutamist olid ka poorid imekombel pisemaks muutunud. Konsistents on sellel ka selline mõnus, ei ole väga paks ja rasvane, vaid pigem kerge ja õhuline. Lisaks on jumestuskreemi väga hea peale kanda, tulemus jääb ühtlane. Nüüdseks on mu esimene potsik kohe-kohe otsa saamas ja tulebki jälle sammud poodi seada, et uus muretseda. Nüüd sooviks lisaks ära proovida ka antud sarja silmaümbruskreemi, sest olen märganud, et kiire töötempo tõttu on mul tekkinud mustad kraavid silmade alla ja see ei ole just kõige kaunim vaatepilt.



Sõit-sõit sinna, kuhu vaja minnaaa !

Vuhuu, minu load juba paistavad !
Võtsin end sügisel käsile ja läksin septembris uuesti autokooli!!!

Esimene tund ei olnudki nii hull kui algselt olin kartnud. Õpetaja tuli minu soovile vastu ning tuletasin roolikäsitlust ja pedaalide tunnetust platsipeal meelde. Olin meeldivalt üllatunud, kui sõitma hakates ma mäletasin peaaegu kõike!
Edasi läksin linnaliiklusesse, tahtsin juba 30km/h sõites kisama pista ja käed rooliküljest lahti võtta ning silmad kinni katta, ullike nagu ma olen ju :D Aga näete, ei teinud ja elus ! Kõige hullem olukord siiani on olnud see, kui pidin kitsal lõigu peaaegu õppeauto parempoolse peegli maha sõitma, sest lihtsalt ei osanud vaadata ning auto tuli ka veel vastu. Seega pole midagi väga hullu juhtnud õnneks
Kui gümnasiumi ajal lube tegin, siis läksin iga väiksema tuututamise ja möödasõidu pärast ähmi täis, sest takistasin neil liiklust oma teo-laadse sõidukiirusega, aga enda rõõmuks olen sellest nüüdseks üle saanud. Väga tihti juhtub praegu õppesõitu tehes olukordi, kus mulle antakse signaali ning mina seevastu tahaks, nagu filmiski, pea aknast välja pista ja vastu karjuda "fck Y, i drive ! " :D

Ja kujutate ette, nüüd üleeile sõidu lõpetades küsis juhendaja, kas ma iseseisvalt ei taha sõitma hakata? Selline küsimus oli minu jaoks mega-mega suur üllatus, sest ma vist ei usu väga palju oma võimetesse. Ennast kiites saan öelda, et jah ma sõidan hästi ja olen ettevaatlik - hiilin igal ristmikul ning kui märki ei näe, siis hiilin kuni esimese ristmikuni, et selgeks teha, kas on paremakäereegel või mitte. AGA iseseisvalt tavalise autoga sõita tundub ikka päris hirmutav praegu, sest missiiis kui just nüüd läheb midagi valesti ning kõrvalistujal ei ole ju pidureid, et mind peatada !?!?!?!?! Pean vist end rohkem usaldama, sest kui autokooli õpetaja pakub selle varjandi ise mulle välja, siis järelikult ma ka olen juba nii tasemel, et ise sõita. Praeguste plaanide kohaselt peaksin järgmine teisipäev nüüd koos tuttavaga sõitma minema, ise ka ei usu, et ta usaldab oma auto minu kätte.



esmaspäev, 13. oktoober 2014

First Impression- Essence Colour&Go küünelakk

Viimasel ajal saab aina enam ja enam lugeda arvustusi ning küsimusi seoses Eestis uue kosmeetikabrändi Essence kohta, mida vist saab praegu soetada ainult Selveritest (võin valetada muidugi praegu). Seega täna Selveri külastades köitis ka minu silma uus kosmeetikabox. Uurisin oma 15 min vist tooteid ja otsustasin täna siis küünelaki kasuks, sest minu teised lakid on kõik juba vanavõitu ja paksuks läinud või on lihtsalt põhjad järgi ning seega pean mingi hetk vist aja maha võtma ja kõik lakid kriitilisema pilguga üle vaatama.

Tegelikult ei ole ma nii julgete toonide kandja, pigem eelistan siiski mahedamaid ja kreemijaid toone, aga kuna üks minu töökaaslastest ilmus tööle super ilusate punaste küüntega, siis ma lihtsalt pidin omale ka midagi taolist muretsema! Minu valikuks osutuski siis

Mis mulle küünelaki juures kõige rohkem meeldib on mõnusalt lame pintsel, mille tulemusena saab laki paar tõmbega ühtlaselt peale kanda. Ausalt öeldes ma ei saagi aru, miks kõik küünelakitootjad ei ole antud pintsli peale üle läinud. Lame pintsel peaks olema lausa kohustuslik osa abosluutselt kõigil küünelakkidel.
Olin valmistunud juba, et kogu protseduuriks läheb oma 30min kindlalt, kuid ei! Lakki oli imelihtne peale kanda ja kui natuke kindlama käega teha, siis ei ole ka absoluutselt mitte mingisugust mäkerdamist ega mööda lakkimist. Ja mis mind kõige rohkem üllatas nii odava laki puhul, piisas ainult ühest kihist ning küüned jäid ideaalsed!


Essence Colour & Go nr113 - do you speak love? küünelakk (1,79€)






Tuulest viidud

Käes on aasta 2013 sügis ning minu viimane postitus siia oli 2013 aasta veebruaris- seega oma poolteist aastat tagasi.
Otsustasin siis ka oma vanalt blogilt tolmu pealt pühkida ja pisikese värskenduskuuri läbi teha. Kahju ainult, et ma enne screenshot'i ei teinud võrdluseks, sest minu vana teema oli ülimalt ilmetu ja mannetu. Täna õhtuse pusserdamise tulemusena sain nüüd omale mõnusates roosamanna toonides blogi, kuhu ma hakkan siis praeguste plaanide järgi postitama lifestyle, beauty, first impression- stiilis postitusi ja hiljem kunagi kui saan oma kaamera tagasi siis hakkab ka tulema ka fotograafiaga seotud teemasid.


Mis siis vahepeal juhtunud on -

Aastaga on minu elus olnud 2 suurt madaseisu. Kuigi ma elan ühte aasta tagust sündust ikka veel väga valusalt läbi, tunnen, et olen sellevõrra muutunud tugevamaks ning rikkamaks. Mu maailmapilt ei ole enam  nii kitsarinnaline ja täis kadedust nagu vanasti. Aga samas tunnen puudust "oma inimesest", keda saaks oma murede ja totra huumoriga lömastada.
Lisaks sellel suutsin  eelmine sügis jälle ühe suure otsuse uisa-päisa vastu võtta, sest haridus on ju vajalik ning kuidas ometi saan ma aasta vahele jätta. Novot siis... lõpptulemuseks on see, et jookseb kolmas aasta kooli lõpetamisest ning minu elu on täpselt nii kaugel nagu see kooli lõpetamisel oli.
Nüüd olen aasta tööinimene nagu mul kooli lõpetades plaan oli, kuid ettekujutades ühiskonna survet, et peab koheselt uuesti haridusteed jätkama, ma seda siiski ei teinud ja lasin 2 head aastat tuulde.


Mõned first impression blogid on mul draftis juba ootamas ja neid on ka juurde tulemas ning üleüldse on meil Raunoga praegu uued tuuled puhumas, seega STAY TUNED !!! :)